Aleksander Seiman - kolonel, kolme Vabadusristi kavaler. Lõpuni sirgeselgne ja aateline EVL-i juhatuse liige
Loe lisaks: Riigile lojaalne, võimuladvikule mitte Näide sellest, kuidas isegi tänapäeval jätkub vabadussõjalastest Eesti Vabadussõja sangarite ajaloost kustutamine, on see, et uues "Eesti Entsüklopeedia" kõites nr. 8 ei ole kolme Vabadusristi kavalerist, Vabadussõja sangarist kolonel A. Seimanist ridagi! Kolonel Aleksander Seiman(n) (23.01.1886-15.04.1941) sündis 23. jaanuaril 1886 Pärnumaal Tõstamaa vallas Kastna mõisateenijate kuuelapselise pere kolmanda lapsena. Haridus: Pärnu 4-klassiline linnakool 1904-1907 Vilno Sõjakool Teenistuskäik ja ühiskondlik tegevus (kronoloogiliselt): 1907-1910 Nooremohvitserina 6. Geok-Tepinski tagavarapataljonis Taga-Kaspia sõjaväeringkonnas 1910-1917 Roodu- ja pataljoniülemana 19. Turkestani kütipolgus. I Maailmasõjas sai lahingus türklastega raskelt haavata 1917-1918 1. Eesti polgu ülema abi 1918-1919 4. jalaväepolgu formeerija ja ülem 1919-1924 Teenistus Sõjavägede Staabis, sh ülemjuhataja staabiohvitseri ja sõjaväe korraldusvalitsuse ülemana 1924-1925 Kaitseliidu ülem 1925-1927 Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse ülema abi 1927-1936, 1938-1940 Talupidaja Mõigus 1936-1938 Pätsi põhiseadusevastase reziimi poolt vangistatud (20. a. sunnitööd) 1940-1941 NKVD vang, süüdimõistetud ja lõpuks hukatud |
Tsaariarmees I Maailmasõjas türklaste vastu ja haavata saamine I Maailmasõja rinnetel sõdis türklaste vastu 24. aug. 1914 - 25.nov. 1914 ja 15. dets. 1915 - 18. nov. 1917. 25. nov. 1914 sai Thirnali küla juures Satshorohi maakonnas paremast jalast haavata, kuul läbistas jalaluu. Selle tagajärjel haiglaravil kuni 15. dts. 1915. Vabadussõjas 4. polgu formeeria ja juht 24. dets. 1917 astus Eesti väkke ja määrati I. Eesti polgu ülema abiks (sageli ka ajutiseks polguülemaks). 21. nov. 1918 astus Eesti rahvaväkke ja nimetati 4. polgu ülemaks ja asus polgu formeerimisele. Selle polguga võttis osa Vabadussõjast, selle algupoole rasketest lahingutest alates. Eesliinil viibis 21. nov. 1918 - 9. jan. 1919, tagalas 9. jan. 1920 - 1. mai. 1920. Kaitseliidu ülemaks (taasloojaks) peale Detsembrimässu Pärast 1924. a. punaste Detsembrimässu sai omaalgatuslik kaitseliitlik tegevus riikliku toe, kui kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoner kehtestas 17. detsembril 1924 oma käskkirjaga Kaitseliidu ajutise põhikirja. Sama käskkirjaga määrati Kaitseliidu ülemaks kolonel Aleksander Seiman. Kuivõrd organisatsioonil puudusid vähimadki rahalised ressursid, pöördus Seiman 1925. aasta jaanuaris Tallinna börsikomitee poole palvega võtta enda peale algatus majandusringkondadest finantstoetuse hankimiseks. Tulemuseks oli Kaitseliidu organiseerimise ja varustuse heaks võetava ühekordse maksu seaduse kinnitamine juba 30. jaanuaril vabariigi valitsuses ja 1. mail ka Riigikogus. Nimetatud seadusega pandi Kaitseliidu tegevusele majanduslik alus. Muu tegevus Oma põhitöö kõrvalt oli Aleksander Seiman valitud ka sõjavägede staabi aukohtu ja Ohvitseride Keskkogu juhatuse liikmeks. Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakonna liige, Kaitseliidu Harju maleva ja tuletõrjeühingu liige. 12.03.1934 kolonel Seiman kui vabadussõjalaste liikumise aktiivne tegelane ning Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse liige arreteeriti. |
Teemakohast lugemist:
|
|
Allikad: Riigiarhiiv, kaitseliit.ee, Filmiarhiiv,